Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode.
Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Λ0,034-0,045 W/mK Puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal, on ka tooteid, mis on algusest peale toodetud puistevillaks. Erinevus rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on kuni 15 korda oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab seda et puistevilla-auto võib objektile tuua kuni 200 m3 puistevilla korraga.Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev . Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei ole kahjulik tervisele ning ei oma midagi ühist vanemale põlvkonnale tuntud klaasvatiga. Puistevill vastab ehitusmaterjalide saasteklassile M1. Meie pakutavate puistevillade soojusjuhtivustegur λ on 0,042 W/mK kuni 0,044 0,045 W/mK ja tihedus 14-16 kg/m3 sõltuvalt tootest hetkel parim turul saadaolevatest hingav puistesoojustusmaterjal. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill on toorme osalt 100% keskkonnasäästlik
Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, Seade hakib villa lahti ja kohevaks ning suruõhu ja voolikuabil suunatakse vill soojustatavale pinnale mis võimaldab villa transportida kuni 30 m kõrgusele ja 80 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~30 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist. Puhuriga villa paigaldamine garanteerib, et kõik vahelahede sopid saavad korralikult villaga kaetud, mis omakorda tähendab kvaliteetset tööd ja head soojapidavust.
Optimaalse soojusisolatsiooni tagamiseks peab isolatsioonimaterjal täitma kogu ettenähtud ruumi. Ülemise vahelae isolatsioonikihi paksuse määramisel tuleb arvesse võtta kihi nn. ülepaksust, mis on 5% puistevilla kavandatud nominaalpaksusest. Et isolatsioonimaterjal kokku ei vajuks, ei tohi pärast materjali paigaldamist isolatsiooni peal liikuda.
Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks m3-tes on vaja korrutada omavahel pööningu põranda pindala m2 ning paigaldatava puistevilla paksus meetrites
Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks nii uusehitustel, kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. Puistevilla võib paigaldada ka otse lae laudise ja õhu/aurutõkke peale.
Puistevill on efektiivsem kui plaatvill kuna paigaldamisel ei teki vahesid ega auke vaid tekitab monoliitse soojusisolatsiooni kihi.
Puistevillad omavad kõiki Eesti ehitusturul nõutavaid sertifikaate.
